Varoufakis: reformid on Kreekale alanduspoliitika

Varoufakis nimetas Kreeka valitsuse nõustumist leppe tingimustega rahva reetmiseks, kes oli kõik lootused pannud Syrizale, mille liige on ka Varoufakis. Praeguses olukorras on oma positsiooni saanud riigis tugevdada ultraparempoolne rahvuspartei Kuldne Koidik, millel on parlamendis 17 kohta, hoiatas Varoufakis.

Kreeka endine rahandusminister ütles, et vastutus läbirääkimiste tulemuste pärast, mis sundis Ateena nõustuma karmide majandusmeetmetega, lasub Saksamaa rahandusministril Wolfgang Schäublel - Saksamaa kujundas tema sõnul kogu eurogrupi liikmete seisukoha. Nendesamade reformide nõudmine, mille vastu kreeklased nädal varem hääletasid, on tema sõnul alanduspoliitika.

13. juulil koostasid Kreeka ja Euroopa Liit Kreeka võlakriisist väljumise kava. Ateena saab kolme aasta jooksul 86 miljardit eurot ning vastutasuks peab reformima riigi majandust: tuleb üle vaadata maksu- ja pensionisüsteem, samuti privatiseerimine 50 miljardi euro ulatuses.

Nädal varem, 5. juulil Kreekas korraldatud rahvahääletusel seisis 61,31 kreeklastest nende reformide vastu.

6. juulil, päev pärast referendumit, astus Varoufakis tagasi rahandusministri ametist, kus ta oli olnud selle aasta jaanuarist. Ta tõi taandumise selgituseks, et mõned eurogrupi liikmed ei soovi teda näha läbirääkimislaua taga. Tema järeltulijaks sai Euclid Tsakalotos.

Vasakradikaalne Syriza, kes võitis tänavu 25. jaanuaril Kreekas parlamendivalimised, lubas valijatele, et lahendab riigi võlaprobleemi ega muuda majandusrežiimi.